Režiistsenaarium on eeltootmise käigus koostatav stsenaariumitüüp, mis on jaotatud konkreetseteks kaadriteks. Iga kaadri sisu on selgelt lahti kirjutatud – misanstseeni kirjeldusele lisatakse plaani suurus, kaamera liikumise kirjeldus ja kaadri pikkus. Režiistsenaariumi koostab režissöör koos operaatori ja kunstnikuga – stsenarist režiistsenaariumi koostamisel ei osale. Režiistsenaarium on keskne töödokument, kuhu koondub mitme osakonna oluline info. Seepärast pole režiistsenaariumi puhul enam tähtis, millist fonti on kasutatud, kuidas tekst on joondatud jms.

Režiistsenaariumit on võttestsenaariumist lihtne eristada, sest režiistsenaarium meenutab pikka tabelit. Režiistsenaarium võib olla väga erineva detailsusastmega, aga enamasti leiame sellest järgmised lahtrid: kaadri number, tegevuskoht, plaani suurus, kaadri pikkus, kaadri sisukirjeldus, heli ja muusika, märkused operaatorilt ja kunstnikult. Detailsemas režiistsenaariumis on ka piltstsenaariumi pilt.

Kaadrinumber koosneb kahest osast – stseeninumbrist ja kaadri järjekorranumbrist selles stseenis. Kaadrinumber 3.4 tähendab, et tegemist on kolmanda stseeni neljanda kaadriga. Nagu varem mainitud, fikseeritakse stseeninumbrid võttestsenaariumis ja need püsivad ka režiistsenaariumis muutumatuna.

LISA: Režiistsenaariumil ei ole head ingliskeelset vastet, sest selle juured on nõukogude kinos ja lääne filmitootmises ei ole kasutusel täpselt samasugust dokumenti. Filmiajalugu ning nõukogude kino (eripära) käsitlevates tekstides kasutatakse režiistsenaariumi vastena terminit director’s scenario.

Kuna ka režiistsenaariumi kirjutamisel on põhiroll režissööril, tõlgitakse režiistsenaarium inglise keelde enamasti shooting script’ina. See võib tekitada muidugi palju segadust, sest lääne filmitööstuses mõistetakse shooting script’i all võttestsenaariumit, mis erineb kodumaisest režiistsenaariumist nii väljanägemiselt kui ka funktsiooni poolest.

Režiistsenaariumile kõige lähedasem dokument lääne filmitööstuses on detailne kaadrinimekiri (ingl advanced shot list). See filmitööstuse dokumenditüüp on samuti koostatud tabelina ja vastab ülesehituselt režiistsenaariumile (leiame sellest täpselt needsamad lahtrid nagu detailsest režiistsenaariumist). Ka funktsioonilt sarnaneb see režiistsenaariumiga, toimides tootmise ajal keskse dokumendina, millesse koondub kõigi osakondade info. Siiski on neil mõni oluline erinevus. Kui režiistsenaariumis on kaadrid jutustamise järjekorras (st montaaži järjekorras) ja kõik üles võetavad kaadrid ei ole loetletud, siis detailses kaadrinimekirjas on kaadrid võttejärjekorras ning loetletud on kõik need, mida on plaanis üles võtta. Seetõttu on detailset kaadrinimekirja asjasse pühendamatutel inimestel raske lugeda.