Foley
Foley-efektid on (sünkroon)heliefektid, mis on lisatud filmile järeltootmise käigus. Foley-efektide hulka kuuluvad sellised helid nagu sammud, riiete sahin, uste avamine ning sulgemine, klaasi purunemine, või muud helid, mida võtteplatsil ei salvestata, või mis tuleks mingil põhjusel hiljem asendada.
Foley-salvestus toimub enamasti spetsiaalses Foley-stuudios. Foley-salvestaja peab salvestuse ajal nägema selgelt ekraani, mis kuvab pildirida, millele heli lisatakse, et ta saaks heliefekte pildiga sünkroonis salvestada. (What is Foley, 2000) Salvestamisel tuleb jälgida ekraanil kuvatava tegevuse tempot ning teisi omadusi, nagu tegelase või eseme kaal, suurus, kiirus ja materjal.
Foley-helisid kasutatakse filmides erinevatel põhjustel. Esiteks muudavad Foley-helid filmi palju realistlikumaks, sest igasugune tegevus päris maailmas kutsub esile heli. Õnnestunud Foley-helid on nii lähedased päris maailma helidele, et vaataja ei pane neid isegi tähele. Teiseks aitavad Foley-helid luua atmosfääri ning vaatajal nii paremini filmi sisse elada. Kolmandaks muudab Foley-helide kasutamine ümbritseva heli usutavamaks – platsil salvestatud tausthelid pole tavaliselt piisavalt valjud, et tegevust rõhutada, mistõttu taasluuakse need Foley-stuudios valjemalt ning usutavamalt. (Film 101: Understanding Foley Sound and Why Foley Sound Is Important, 2019)
Foley-efektide seas on tähtsal kohal Foley-sammud, ehk stuudios loodud helid erineval pinnasel jooksmisele, kõndimisele, kokkupõrgetele ja kukkumistele. Foley-sammude tegemiseks läheb vaja Foley-kaste. Foley-kastid on üldjuhul erinevate pinnakatetega tugevast materjalist kastide süsteem. Kaste kasutatakse vahel ka töös rekvisiitidega – näiteks, kui tegelasel filmis kukub asfaltteele telefon, läheb kukkumise heli salvestamiseks vaja asfaldiga täidetud Foley-kasti ning eset, mille kukkumise heli meenutaks telefoni.
Alati pole sammude imiteerimiseks vaja Foley-kasti. Näiteks õnnestub lumekrudina imiteerimine palju paremini tärklisega täidetud riidekoti abil, kotti tegelase sammude rütmis käte vahel mudides. Samuti saab kotti õrnalt vastu betoonpinda lüüa, mis imiteerib jala lööki läbi külmunud lumekatte.
Foley-salvestusel kasutataksegi enamasti mõnda aseainet, sest päris esemete või tegelaste stuudiosse toomine on keeruline või võimatu. Näiteks imiteeritakse paduvihma peekoni praadimise heliga, hobusekapjade heli munakivil kookosekoori kokku lüües, luude murdumist porgandi murdmisega. Igal Foley-salvestajal tekib aja jooksul oma tööriistade komplekt ja see täieneb iga filmiga.
Joonas Taimla
Anna-Maria Jams
Kasutatud kirjandus
What is Foley. (2000). Sound Ideas.
Film 101: Understanding Foley Sound and Why Foley Sound Is Important. (2019). Masterclass.