Filmiidee esitlus ehk pitch tehakse tiimina komisjoni ees. 

1) Produtsent esitleb tiimi, räägib idee päritolust. Ta määratleb filmi žanri, sihtrühma ja annab komisjonile pitchi vastuvõtmiseks võtme. Selleks võib luua võrdluse mõne tuntud filmi, koomiksi või kirjandusteosega, aga võrdlustega tuleb olla ettevaatlik, et ei jääks muljet, et kopeeritakse maailmaklassikat.   

2) Stsenarist tutvustab komisjonile lugu. Alustada tuleks juhtlausest (ingl logline). Pärast juhtlauset tuleb lugu mõne lause/punktina kokku võtta (6-minutilise filmi kokkuvõtmiseks piisab enamasti kolmest lausest/punktist, 14-21 minutit kestva filmi kokkuvõtmiseks pole enamasti vaja rohkem kui kuut lauset/punkti).

Lühema filmi kokkuvõttest peab selguma:

1. Kes on peategelane? Milline mulje luuakse temast vaatajale? Kas tal on mõni karakteripuudus? On tal eksiarvamusi iseenda või maailma kohta? 
2. Mis paneb tema karakteri või maailmavaate proovile? 
3. Kas peategelane muutub loo jooksul? Hakkab ta paremini mõistma oma loomust või saab teadlikuks oma eksiarvamusest? Kui peategelane ei muutu, kas vaatajale jääb mulje, et peategelane oleks pidanud muutuma? Kas vaatajale selgub, et tal kujunes loo alguses eksiarvamus peategelase kohta?  

Pikema filmi kokkuvõttest peab selguma: 

1. Kes on peategelane? Milline ta on oma loomuselt? Kas tal on mõni puudus, eksiarvamus iseenda või maailma kohta? 
2. Kas peategelasel on loos kindel eesmärk, mille poole ta pürgib? Millal peategelane saab omale eesmärgi? Mis on kaalul, kui peategelane oma eesmärki ei saavuta?
3. Milliseid takistusi peab peategelane eesmärgi poole liikudes ületama? Kas protagonistil on vastas antagonist? Kas peategelases endas (tema loomuses või tema taustaloos) on midagi, mis teda tagasi hoiab ja eesmärgi poole liikumisel pidurdab, temas kõhklusi tekitab? 
4. Kas peategelane muutub loo jooksul? Kas tema muutus on järsk (näiteks silmade avanemine mõne eksiarvamuse suhtes), või on tal sujuvam arengukaar? Kui peategelane ei muutu, kas vaatajale jääb mulje, et peategelane oleks pidanud muutuma? Mil moel oleks ta pidanud muutuma ja miks (mis olid loos muutust esilekutsuvad õpetlikud hetked)?
5. Kas peategelane jõuab eesmärgini?  
6. Kas loo kujutamisel/jutustamisel on plaanis kasutada mõnda silmatorkavat võtet (kaadritagune jutustaja, tummfilm, neljanda seina lõhkumine, muusikalised numbrid, vms)

3) Režissöör sõnastab pitchi lõpus filmi teema ja sõnumi. Teema sõnastatakse ühe või kahe sõnaga – see on ainevaldkond, mida film käsitleb. Enamasti on filmi keskmes üldinimlik teema nagu armastus, surm, vendlus, lootus, vms. Teose sõnum sõnastatakse aga ühe lausena, mis kindlasti sisaldab ühe-kahe sõnana teose teemat.   

Sõnastada võib ka temaatilise konflikti ja teesi/antiteesi. Samuti on hea, kui režissöör ütleb, mis teda filmiidee juures kõige rohkem paelub, milles näeb kõige selgemat kokkupuudet oma elu või maailmavaatega ja miks maailm vajab seda filmi. 

Pitchi kestuseks on 1-3 minutit – tiim peab info edastamisel olema selgesõnaline ja efektiivne. 

Tiim vastab pitchi lõpus komisjoni ja publiku küsimustele. Filmiprojekti produtsent dokumenteerib kõik küsimused (küsimused lisatakse hiljem projekti kausta).  

Ekraanile ei tohi kuvada teksti (peale filmi tööpealkirja), sest see hajutab komisjoni tähelepanu. Teksti asemel tuleb kasutada illustreerivat materjali (ingl lookbook) tegelaste ja loo maailma kohta, mis häälestab publiku, luues läbi kujutamise tooni ja kujutatava atmosfääri publiku jaoks soovitud meeleolu. Selleks, et esitlus töötaks võimalikult veatult, tuleb tehnika eelnevalt läbi testida ja pitch korra läbi harjutada. 

Filmi ideekavand ja illustreeriv materjal tuleb igale komisjoni liikmele esitada paberkandjal, eelistatult viimistletud brošüürina.